|
Post by Catherine Rees on Jun 23, 2007 7:29:07 GMT -5
Cathrine noogutas korra kohati kui tunnustades majakaaslast rahuldava vastuse eest. Ta tõmbas peaaegu maani ulatuva musta mantli hõlmad tugevamini kokku, tundes jäist tuule hoogu juukseid sasimas ning seeliku ja mantli saba lehvitamas. Neiu lükkas hetkeks pea kuklasse ning laskis ärevavust ja sära täis pilgu üle kõigi nägude käia. "Catherine Rees" lausus Crauliflane enese tutvustuseks. Tüdruk tunnetas tõsist ja formaalset õhkkonda oma kaaslaste vahel, samuti ka mingit leiget aukartust tema vastu, vähemalt tema noorima majakaaslase poolt. Ta oletas et asi oli tema rüül ilutsevas märgis "Korraldajate juht", aimates et kõik seda juba ise märganud olid ning vastavalt ka kahjuks või õnneks käitusid, oli ta jätnud selle enda tutvustamises märkimata. Catherine nautis alati formaalsete ning viisakalt tõsiste vestluste pea peale pööramist. Tal tekkis sel kohal suur tahtmine helisevalt naerma pursata, kuid hoidis end siiski tagasi. Need mõtted läbisid tema pead murdsekundite jooksul. Selle asemel, et midagi öelda, otsustas ta kostitada kaaslasi taas oma lõbustatud ja veid**e üleoleva muigega.
|
|
|
Post by Susannah Simon on Jun 24, 2007 7:52:32 GMT -5
Susannah naeratas masinlikult. See ei olnud isegi naeratuse nime väärt, lihtsalt ilmemuutus mis pidi näitama, et ta on majakaaslase vastust kuulnud. Crauliflane rääkis küll kõigiga, kuid siiski jättis ta mulje, otsekui oleks ta seda igale inimesel eraldi öelnud.
"Susannah Simon," kordas ta taas enda nime, kuna teine oli tükk aega esimesest korrast hiljem tulnud. Tütarlapse näol oli tavalpäraselt ilmetu pilk ning tahes tahtmata kippus ta Catherine'i analüüsima.
Endalegi üllatuseks tundus talle loetud asjade kohaselt, et tüdruk meenutas noort Voldemorti. Tema vanavanemad olid seda maininud, sest nemadki käisid samal ajal kui Tom, Sigatüükas. Slytherinis ka veel, kuid õnneks ei puutunud nad temaga lähedalt kokku. Kuid kes teab, kas see väide ka tõele vastas. Siiski ei suutnud ta tütarlapse ilmest midagi sellist välja lugeda, mis tema mõtteid väljendaks.
|
|
|
Post by Ann Fabia Waterball on Jun 24, 2007 9:25:24 GMT -5
Ann noogutas naerdes ning viis pilgu uuesti jõele. Rahulikku jõge vaadates kasvas Anneliz'lase naeratus veelgi. Imeilus, käis tema mõtteist läbi märksõna.
Nähes silmanurgast ühte kogu lähenemas, tõstis Fabia pilgu. Nähes 'Korraldajate juhti' tuhmus ta naeratus korraks. Kuid ainult hetkeks. Ennast jälle kogununa vaatas ta uurivalt tüdrukut. [/color]
"Tere," sõnas ta Crauliflasele tervituseks. Nähes, et keegi midagi rohkemat ei ütle, lasi tütarlaps oma pilgul hetkeks rännata. Seda uuesti Catherinile pöörates naeratas ta uuesti. "Ann Fabia Waterball," sõnas ta lustakal häälel. Vaikides silmitses korraldaja teisi ning ootas, et keegi rääkima hakkaks.[/i][/color]
|
|
|
Post by Catherine Rees on Jun 24, 2007 15:37:12 GMT -5
Catherine märkis koolikaaslastes lausa alternatiivselt erinevaid isiksusi. End Susannah'na tutvustanud majakaaslane tekitas temas kerget, või isegi suurt huvi. Tütarlaps oskas käituda nõnda, et 'vestluskaaslasel' ei saanud tekkida vähimatki aimu tema iseloomust ega olemusest. Kui välja arvata kinnine ja tõsine olek, vähemalt suheldes võõrastega. Catherine ei tahtnud teha tema suhtes ennatlikke järeldusi. Crauliflane tegi endale mõttes märkuse Susannah'ga mõnikord lähemalt vestelda. Samal ajal piidles ta varjamatult kolmandat tüdrukut, kes seni veel midagi öelnud polnud. Tüdruk silmitses kerge heakskiiduga Korraldaja ja majakaaslase erkpunaseid juukseid ning otsustas tüdrukud natukeseks rahule jätta ja pöördus taevas sõudvaid halle pilvi vaatama. Justkui oleksid need midagi ääretult põnevat. Anneliz' korraldajas, Ann Fabia's tundis tüdruk ära ehtsa Annelizlase kehastuse. Temale omane rõõmsus ärritas teda veidi, see maja ega selle elanikud polnud kunagi talle just sümpaatsed olnud, osati mõjutas tema arvamust seda sorti inimestest ka tema kasvatus ja suguvõsa. Seda mõeldes heitis ta viimasele ükskõikse kuid mitte kaugeltki sallimatust väljendava naeratuse. Ta ajas taas pea kuklasse ning küsis natuke võltsi alatooniga, jälle kaaslastele silma vaadates:"Kena õhtu, mis?" Tüdruk kohendas masinlikult oma juukseid ning jäi ootama.[/i]
|
|
|
Post by Susannah Simon on Jun 24, 2007 15:44:31 GMT -5
Susannah aimas Catherine'i pikemast vaikusest, et ta kujundas Fabia'st arvamust välja. See oli - vähemalt tema jaoks - üsna segane. Selle asemel et teistele otsa vaadata keeras ta pilgu kõrvale ning alles siis tagasi, kui majakaaslane midagi lausus.
"Võimalik. Igatahes on õ h t u eelistatavam kui päikseline keskpäev," lausus Susannah kergelt mürgise tooniga. Ta ei teadnud, mis teda nii ütlema pani, kuid hetkel tundus talle et oli enne korraldjate juhi tulekut ennast tavalisest palju pehmemana näidanud.
Ei saanud öelda, et Susie ennast mugavalt ei tunneks - erinevate iseloomudega inimeste seltskonnas oli vaimustavalt huvitav olla ning vanast harjumusest ei suutnud ta jätta mõtteis nende iseloomustamist. Ohates libistas tütarlaps käe juustesse ning silmitses hetkeks tardunult taevast. Õhtupoolikust hoolimata paistis päike küllaltki kõrgelt ning see ei teinud Susannah' tuju just suurepäraseks.
|
|
|
Post by Ann Fabia Waterball on Jun 25, 2007 1:30:27 GMT -5
Ann vaatas säraval pilgul kaaslaste seas ringi, kuid ei leidnud kedagi, kes rääkida tahaks. Kerge ohke saatel vaatas ta jälle jõge. Oli peaaegu võimatu jõe liikumist näha.
Kuuldes Catherine' rääkimas pöördus ta kiirelt sinna poole. "Ojaa. Suveõhtud on väga ilusad," sõnas ta naerdes ning mõtles sellele palavusele, mis päeval oli. Lõbusalt muiates ootas ta, et keegi veel räägiks.[/color]
|
|
|
Post by Catherine Rees on Jun 29, 2007 5:59:41 GMT -5
Catherine muigas omaette. "Ahsoo.." lausus ta innukat huvi ja imestust täis toonil ja näoilmel. Ta noogutas rahulikult. Tüdruk pöördus pooleldi ringi ja jälgis huvitatult jõge. Umbes minuti pärast pöördus ta jälle täielikult teiste poole. Vahelduseks kostitas ta kooliõdesid oma endaliku muige/irvega, mis hetkeks kadus ning siis veel laiemana tagasi ilmus. "Kas tohib teada, miks nõnda vaiksed, k a l l i d kooliõed?" ütles Crauliflane kõrgel, kõlaval häälel, mis lõikavalt läbi vaikuse murdis. Ta näol oli kohati ilme justkui pahvataks ta kohe hüsteeriliselt naerma. Catherine nautis iga hetkega olukorda aina enam, kuigi ta oleks millegipärast, isegi ta ise ei osanud öelda miks, soovinud et juhtuks midagi. Midagi mis raputaks neid sellest kohmetust ja viisakast vaiksusest üles. [/i][/color]
|
|
|
Post by Susannah Simon on Jul 1, 2007 14:37:26 GMT -5
Susannah järeldas Catherine'i käitumisest, et tüdruk on lihtsalt suurepärane näitleja. Samas ei saanud öelda, et too eriline vaikuse inimene oleks olnud, talle tegid sellised olukorrad Susie arust hoopis nalja.
Kulm kortsus sammus ta koolikaaslastest natuke eemale ning vaatas siis uuesti teiste poole. Kummalise tuju ajel oleks ta soovinud kõige saladuslikumale Crauliflasele midagi teravat nähvata, kuid hoidis end siiski tagasi.
Hajameelselt tõmbas ta käega läbi juuste ning kissitas silmi. "Poleks arvanud, et siin ei leia isegi sama maja õpilased teemat," lausus ta kergelt ning astus nüüd paar sammu teistele lähemale. Catherine'ga kohtumine oli kõik kuidagi mõtlema ajanud, pannud unustama oma senist olekut, sest isegi Fabia tavaline jutukus paistis kahvatuvat.
|
|
|
Post by Ann Fabia Waterball on Jul 2, 2007 0:28:32 GMT -5
Ann vaatas kiirelt teisi. Tüdrukul ei olnud hetkel mingit teemat, millest rääkida. Hajameelselt lõi ta sõrmedega rütmi vastu enda jalgu ning vaatas ikka ringi. Catherine saabumine oli justkui haudvaikuse kaasa toonud. Veid**e närviliselt seda vaikust kuulates astus Fabia jõele lähemale ning hakkas käega väikseid vaineid tegema. Oodates, et keegi mingisuguse jututeema võtaks.[/color]
|
|
|
Post by Catherine Rees on Jul 9, 2007 13:09:57 GMT -5
Catherine tundis kuidas Susannah temast kaugemale kõndis. Ta pilk jäi paigale, jõllitama mingit punkti kaugemal eespool kuskil õhus, maapinna kohal. Ta teeskles minuti-paar justkui poleks kuulnud majakaaslase sõnu ega märganud üldse teiste kohalolu. Ootamatu liigutusega lõpetas ta tardumuse ning vastas endisel lõbustatul ja meelega tekitatud teatraalsel toonil:"Oo jaa.." seda öeldes noogutas neiu mingi siira innukusega ilmes, peale lühikest mõttepausi jätkas ta:"Kas teate, on olemas palju asju mida me iialgi poleks osanud arvata, kuid ometigi nad on." Ta rääkis rahulikult, kuid rääkides tõusis ja langes ta hääl, sõnu kõlama pannes ning ilmestades. Catherine jäi rahule oma lausega, mis tema arvates piisavalt sobiva peensusega teema süütult kõrvale juhtis. Taas pani Susannah teda enda vastu huvi tundma. Viimast mõeldes silmitses ta lõbusa kuid samas võrdlemisi rõõmutu muigega Crauliflast. Ta ootas võrdlemisi suure huviga Susannah' reageeringut. Crauliflase pilk liikus ainsale mitte majakaaslasele. Ta puuris Ann'i nüüd tõesti siirast huvi täis pilgul. Kuigi säilitas oma üleoleva hoiaku, mida ta ise peaaegu et ei märganudki. Ann Fabia, kes algul tõotas Catherine arvates olla jutukas ja positiivne tütarlaps, oli praegu kuidagi vaikseks ja veidi tõsiseks jäänud. Ta arvas et tõenäoliselt oli selles süüdi siiski vaid tema kohalolek. Tüdruk mõtles hetkeks midagi Ann Fabiale öelda, kuid mõtles ümber ja saatis talle hoopis malbe, kuid üsnagi võltsi naeratuse.
|
|
|
Post by Alexandra Tamara Trent on Jul 9, 2007 13:52:25 GMT -5
Tamara, kes oli vestlusest tükk aega kõrvale hoidnud pilgutas sõnatult silmi ning vaatas korraldajate juhti kulm kortsus. Tüdruk hingas sisse ning sõnas: "See, et Sina korraldajate juht oled, ei tähenda, et sa võiksid endast ALAMAL ASTMEL olevate inimestega ülbelt käituda. Me oleme sama head kui sina, kui mitte paremad." Tammy hingas kiirest rääkimisest tuleneva õhupuuduse pärast järsult sisse ja vaatas Catherine'i kollaste silmade välkudes. Siis manas ta näole sarnase võltsnaeratuse, nagu Catherine'lgi. Suutmata seda pikemat aega hoida, muigas ta lihtsalt, kulm kergitatud, jäädes ootama korraldajate juhi suurt väljapurset. Nende aastate jooksul, mis ta koolis oli olnud, olid Catherine kohta vägagi palju kuulujutte lahti lastud. Nii mõnedki neist käisid tema mõistuse ja psühholoogia kohta, mis pidavat olema veidrad ja tavapärastest mõõtmetest madalamad. 'Polegi väga vale.' mõtles ta, suure vaevaga naeruturtsatust tagasi hoides.
|
|
|
Post by Catherine Rees on Jul 9, 2007 14:35:16 GMT -5
Catherine kergitas kerge huviga heleda juuksesalgu alt välja paistvat kulmu. Huvitatud ilme läks sujuvalt üle muigeks. Ta ei mõtelnud hetkekski mida vastuseks kosta, tasakaalukalt ja ülevalt lausus ta:Kallis preili.. Korraldaja, ma ei mäleta mitte, et oleksin öelnud midagi vähegi solvavat, ülbet või mingilgi viisil kellegi meie tundeid riivanud."[/i] Lause lõpetanud, lubas Crauliflane endale lõbustatud naeratuse, kuigi ta oleks soovinud end mitte tagasi hoida ja südamest naerda, pidas ta siiski vajalikuks seda hetkel mitte teha. Ta jätkas, silmad tõusvast tujust säramas:"Kas tead, pole mitte viisakas esimesel kohtumisel end tutvustamata, veel vähem tervitamata teisi nõnda raevukalt solvata üritada."[/i] Catherine tegi hetkeks pausi, köhatas kergelt ja lisas: Tegelikult pole kaasõpilaste solvamine ühelgi puhul viisakas, vabandan kuid mul tekkis tunne et teie vanemad võivad mõnest sellisest elementaarsest suhtlusviisakusest olla unustanud teile lihtsalt rääkida.." Ta lõpetas viimase lause muretul ja heasoovliku noodiga toonil kui muuseas. Ta mõtles et too tütarlaps üritas teda just solvata, ja võibolla ootas et tema vastab samaga, Catherine imestas kergelt, miks majakaaslane temaga vaidlust arendada üritab.
|
|
|
Post by Alexandra Tamara Trent on Jul 10, 2007 10:02:40 GMT -5
Tamara hakkas itsitama. "MINU vanemad olid liiga suures tegevuses enda Azkabanist päästmisega, et minuga tegeleda. Mina olin alles teisel kohal, kuid ega see mind ei kurvastanud. Jäigi aega muuks, kui kombeõpetusteks ja viisakustundideks. Ja ülbuse kohta, inimese hoiak ütleb rohkem kui tuhat sõna. Ma tean, et ma olen ülbe ja mina ei kavatsegi seda eitada, nagu mõni siin... Ja kui Sa nii väga teada tahad, siis mu nimi on Alexandra Tamara Trent. Eelistan Tamarat, aga nagu see teid huvitaks," lõpetas tüdruk oma kiire kõne. Catherine'i jutt oli mõtted viinud tema vanematele ning see oli teema, mis Tamarale eriti meelepärane ei olnud. Lapsepõlves polnud ta oma vanemaid eriti näinud, sest nood olid koguaeg kas kodunt eemal või istusid kumbki oma kabinetis ning tegelesid millegiga, millest Tammy'l aimu polnud.
|
|
|
Post by Susannah Simon on Jul 10, 2007 13:47:25 GMT -5
Susannah jälgis mõnevõrra sunnitult Catherine'i, kuid samas liikus tema pilk kiirelt Alexandra'le. "Preili Rees. Tundub, et teie vanematel jäi kindlasti midagi teilegi õpetamata. Kuidas oleks näiteks sellega, et juhusliku solvamist esineb kõrgemate auastmete puhul tihti," lausus Susie oma küsimuse mõneti lihtsalt fakti nentides.
Ta isegi ei teadnud, miks ta Tamara poolt oli, kuid ta ei suutnud taluda teise majakaaslase nägu, mis nii lapselik tundus. Tütarlaps oli kindel, et ka Tom Marvolo'le oleks Korraldajate Juht parajaks takistuseks olnud, kui temaga konflikti sattuda. Susie raputas pead nind kortsutas jõe poole kulme. Ta oleks võinud vanduda, et tüdruk on Musta Isanda sugulane, kuid see ei olnud lihtsalt teostatav.
"Tundub, et enda kaitsmisega saate te suurepäraselt hakkama," lõpetas ta viimaks teravalt ning manas näole masinliku naeratuse. Erinevalt Catherine'st, kes paistis igat asja näitlejaliku entusiasmiga võtvat, eelistas Susannah vaikset ning tasakaalukat iseloomu. Fabia oli ta sellises tulises vestluses üldse unustanud.[/i]
|
|
|
Post by Ann Fabia Waterball on Jul 12, 2007 12:06:39 GMT -5
Ann tõstis kiirelt pea ning peatas pilgu kolmel Craulifi õpilasel. Tüdrukule teadmatal põhjusel nähvasid, kui seda nii sai nimetada, tüdrukut üksteise võidu midagi. Kergelt kohkudes tõusis Anneliz'lane ning pööras jõele selja. Mõningase huviga jäi Korraldaja teiste sõnavahetust pealt kuulama. Vaikselt liikus Fabia kolmele kujule lähemale ning küsis siis kerge kulmukergituse saatel: "Mis teil siin toimub ?" Kuna sellel hetkel ei olnud kohe kindlasti aeg naerda, vaatas tütarlaps kerge imestusega koolikaaslaseid.[/color]
|
|